Dagen byrja med ei skrekkeleg hovudpine. Kanskje ikkje så rart, tatt i betraktning stressande ferieveke og sannsynlegvis mengder av søvnmangel. Sä etter å ha konsumert den vanlege smertestillande (kaffe og bacon), legg eg meg i senga for å kvile litt. Så høyrer eg ulven forklare situasjonen til K.
"Issi he auau her"
"Han he haudeverk? Ka skal vi gjere då?"
"Vi må kjøpe ny issi."
g
***
G hommik algas kohutava pealevaluga, tänu stressirohkele puhkusenädalale ja meie täiskuu-elule (st plaaniline tylitsemise aeg). Lisaks magamatus (mis juhtub, kui pidada pikki puhkuseõhtuid, ent ärgata ikka tööle-mineku-päeva-alarmi peale). Peale tavalist valuvastaste vahendite tarbimist (kohv ja peekon) heitis ta end voodisse "puhkama". Mina tulin just hommikuselt poeskäigult, et saada värsket salatit, ilma milleta ma sinnasamma kõngenult maha langenuks, ning nägin G-i sängis piinatul ilmel lesimas, kuna kaks põnni tal kylje all itsitasid, vingerdasid ning oma päid kokku tagusid. Mõtle kui naljaks, issi on tagasi voodis! Siis ju läheme meie ka!
GU tuli peagi kööki mulle olukorda seletama.
"Issil on aiai siin!" ja näitas otsaette.
"Kas issil pea valutab? Mida me siis peale hakkame?"
"Ostame uue issi!"
Ja, der ser du kva du har igjen for strevet!
SvarSlett