5.märts - esimene ujumine. "Esimene aasta" läbi.

Runde suvi algas reedel, kui t6esti päike nii soojalt paistis, et k6ik lopsakalt 6itses ja 6ilmitses. Lumikellukesed, krookused, siniliiliad. Täna nägi esimesi paiselehti. Täna oli siiski sombune, ent tuuletu. G lykkas vankriga magavaid lapsi ja mina läksin jalgupidi vette. See oli nii magus, et viskasin vammuse seljast ja läksin kleidiväel yleni sisse. Kyll oli hea! Ja teada, et kohe saab ka sooja dushi alla... Selle ranna pärast see roheline maja nii köitev oligi.

öösel ärkas LE nii tihti, et lugesin läbi suurema osa Mari Järve raamatust "Esimene aasta". Hommikul sain läbi. Peab kohe ytlema, et ma iial pole lugenud ulmekaid, 6udukaid - kui just Baskerville'i koer sinna alla ei käi. Ainus erand on ehk "Lugusid, mida ema mulle kunagi ei jutustanud"). Aga mis sa teed ära, sain Järve raamatu H-lt kingiks ja tuli lugeda. Pean ytlema, et mulle meeldis (yldse mu m6tlemine on nagu 4-aastasel; meeldib-ei meeldi). Tegevus toimub järgmisel aastal, kui yks eriti kole viirus tapab Eestiski pea k6ik linnaelanikud (v a J6geva ja Mustvee ning Kärdla). Raamat on päeviku vormis, aga Jumala vaatenurgast - kirjeldab pildikesi 10 juhuslikult kokku sattunu maapaos olemisest. Tegelasi on palju ja formaat suht "k6hna" (igatsen ikka paksu, tysedate peatykkidega romaani), nii et ei eeldaks mingeid eriti mitmekylgseid tegelasi. Aga Järve kirjutab ladusalt ja filmilikult - isegi action kruvib end enne löppu suurtel tuuridel yles. Suurem osa raamatust on dialoogide vormis, ja need vajavad ju pidevat kommenteerimist, et aru saada, kes, mida ja kuidas ytles. Järve teeb seda osavalt ja soravalt - see on v6luv. Minu jaoks hakkasid tegelased elama kyll, isegi Emil. St peategelased. M6ni tegelane oli kyll ainult vari, ja m6ni liin hästi p6gus, aga raamatu m6te vast polegi kaevusygavustesse vaatav psyhholoogiline romaan, vaid pildilisus. Ja detaile on toredaid - nii maausust, mesilastest kui hobustest. Inimolemuse yle m6tisklemist jagub ka. Tahaks veel midagi samalt autorilt lugeda.

Ennek6ike on "Esimene aasta" ajakohane, juba aastanumbriga ja eesti eluga. Mis meil muud on, kui eestlaste-venelaste probleem:) Nastja kuju oli väga tore ja kogu punti elavdav, tema keel oli nii sympaatne. Nastja s6nastab minugi kogemuse, kuidas t6esti v6ib solvata m6ni fraas, mida ytleja ei pane tähelegi. Kysige mult, kuidas on olla siin päritolult "poolakas v6i leedukas", elukaaslasena samas pundis tailannade ja ukrainlannadega, Eestis "eksportnaine" ning enese jaoks vahel nii yksi. Ja see teadmine, et sa oled "teine" ei jäta sind kunagi maha - ka siis mitte, kui sinuga vestlejad selle ammu unustanud on! Ja siis lipsabki vahel jutu sekka m6ni tavaline märkus, mis eneselegi ootamatult solvab. Sest äkki oled sa justkui osaline köigi idaeurooplaste saatuses ja nende tegude eest kaasvastutav.